Elu per se

“Elu per se” võtab autorite igapäevasemate ja veidramate hetkede suhtes pigem tunnetava kui ammendavalt sõnastava seisukoha.
Kui inimesele on ehk instinktiivsem mõelda, et kõik selgepiiriline ja kindel on turvaline ning muutuv ja tundmatu hirmutav, pole siiski midagi ohtlikumat just mugavast enesekindlusest. Vaataja on kutsutud normaalsuse, ühemõttelisuse, enesestmõistetavuse illusiooniga mitte leppima ning suhtelisuse seisundiga kohanema.
Vaatamisharjutused umbusaldavad valmisseletusi ja usuvad tõdesid leidvat pigem puhtas jälgimisseisundis.

Olemuslikult hajusa narratiiviga cabinet of casual curiosities’  vaatleb

l ä h e d a l t ,

a e g l a s e l t  ,

i m e s t u s e g a ,

adudes igas hetkes tajuja isiklikku kohalolu.

Siin saab haavatavusest suurim tugevus.

Vaata lähemalt