Vestlus trupiga: “Hulgakesed”

Tuld on!?
Inimene võtab jumalate kingituse ja paneb kellegi teise kodu põlema, põletab terve linna maha. Ilus vaadata! Milline vaatemäng! Võtab teise inimese kinni – näe, ta on siuke imelik, nõid! Lõkkesse! Või paneb ennast põlema. Või ütleb kellelegi: pane ennast põlema! Inimene on nii leidlik, ta suudab võluda välja kurja ka kõige lihtsamast, tarvilikumast asjast.
Alguses oli tuli. 
Tuli, nägi, võitis.
Tee tuld, siis tuleb ka armastus!
Parem säde pihus kui tuli katusel.
Tulest oled sa võetud ja tuleks pead sa saama.
Ükskord me põleme niikuinii.
Nagu hane selga lõke.
Oma lõke, oma luba.
Tuli kiidab tegijat. 
Inimene on inimesele tuli.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli tuli juba alanud. 
Põleme katuseid mööda, mis võiks olla ilusam. 
Ma võtan tuld, sest olen täna kurb. 
Ära tee tühjast tuld!
Tuld sulle keele peale!
Suuga teeb suure tule, käega ei leegipoegagi. 
Tuli parandab kõik haavad.
Tuli on vaataja silmades. 
Öösel põlen, päeval põlen, ära ei põle, kes ma olen?

Esietendus 8. veebruar 2017 Vaba Lava teatrikeskuse väikses saalis.

10. veebruari etendusele järgneb vestlus trupiga.

Järgnevad etendused: 10. ja 11. veebruar.

Vaata lähemalt